-
Mål 1: Jávkadit geafivuođa
JÁVKADIT BUOTLÁGAN GEAFIVUOĐA MIEHTÁ MÁILMMI
Mer om mål 1 -
Mål 2: Jávkadit nealggi
JÁVKADIT NEALGGI, OLAHIT BIEBMOSIHKARVUOĐA JA BUORET BIEBMODILI, JA OVDDIDIT GUODDEVAŠ EANANDOALU
Mer om mål 2 -
Mål 3: Buorre Dearvvasvuohta ja eallinarvu
SIHKKARASTIT BUORI DEARVVAŠVUOĐA JA EALLINÁRVVU BUOHKAIDE BUOT AGIIN
Mer om mål 3 -
Mål 4: Buorre oahppu
Sihkkarastit searvadahtti, vuoiggalaš ja buori oahpu, mii ovddida buohkaid vejolašvuođa oahppat nu guhka go eallá
Mer om mål 4 -
Mål 5: Dásseárvu sohkabeliid gaskka
OLAHIT DÁSSEÁRVVU JA NANNET NIEIDDAID JA NISSONOLBMUID DILI SERVODAGAS
Mer om mål 5 -
Mål 6: Buhtes čáhci ja buorit sanitáradilit
SIHKKARASTIT GUODDEVAŠ ČÁHCEHÁLDDAŠEAMI, JA AHTE ČÁHCI JA BUORIT SANITÁRADILÁLAŠVUOĐAT LEAT OLÁMUTTOS BUOHKAIDE
Mer om mål 6 -
Mål 7: Buhtes energiija buohkaide
SIHKKARASTIT BUOHKAIDE VEJOLAŠVUOĐA HÁHKAT LUOHTEHAHTTI, GUODDEVAŠ JA OĐĐAÁIGÁSAŠ ENERGIIJA, MII II LEAT BADJELMEARE DIVRRAS
Mer om mål 7 -
Mål 8: Ávddalaš bargu ja ekonomalaš lassáneapmi
OVDDIDIT BISTEVAŠ, SEARVADAHTTI JA GUODDEVAŠ EKONOMALAŠ LASSÁNEAMI, DOARVÁI BARGOSAJIID JA ÁVDDALAŠ BARGGU BUOHKAIDE
Mer om mål 8 -
Mål 9: Industriija, innovašuvdna ja infrastruktuvra
SEARVADAHTTI JA GUODDEVAŠ INDUSTRIALISEREMA JA INNOVAŠUVNNA
Mer om mål 9 -
Mål 10: Unnit erohusat
UNNIDIT EROHUSAID RIIKKAID SISTE JA RIIKKAID GASKKAS
Mer om mål 10 -
Mål 11: Guoddevaš gávpogat ja baikegottit
GÁVPOGAT JA BÁIKEGOTTIT GALGET LEAT SEARVADAHTTIT, OADJEBASAT, NANNOSAT JA GUODDEVAČČAT
Mer om mål 11 -
Mål 12: Ovddasvástideaddji geavaheapmi ja buvttadeapmi
SIHKKARASTIT GUODDEVAŠ GEAVAHAN- JA BUVTTADANMÁLLIID
Mer om mål 12 -
Mål 13: Bissehit dálkkádatrievdamiid
OVTTATMANO VUOSTTILDIŠGOAHTIT DÁLKKÁDATRIEVDAMIID JA DAID VÁIKKUHUSAID*
Mer om mål 13 -
Mål 14: Eallin mearas
RESURSSAID GUODDEVAŠ OVDÁNEADDJI VUGIIN
Mer om mål 14 -
Mål 15: Eallin eatnama alde
SUODJALIT, JA MÁHCAHIT EKOVUOGÁDAGAID JA OVDDIDIT DAID GUODDEVAŠ GEAVAHEAMI, SIHKKARASTIT GUODDEVAŠ VUOVDEHÁLDDAŠEAMI, EASTADIT EATNAMIID GOIKAMIS, BISSEHIT JA JORGALAHTTIT EANANBILLISTEAMI JA ŠLÁDJAVALLJIVUOĐA MAŊOSMANNAMA
Mer om mål 15 -
Mål 16: Ráfi vuoiggalašvuohta ja doaibmi institušuvnna
OVDDIDIT RÁFÁLAŠ JA SEARVADAHTTI SERVODAGAID MAT SIHKKARASTET GUODDEVAŠ OVDÁNEAPMI JA FUOLAHIT AHTE BUOHKAIDE LEA RIEKTESUODJALUS OLÁMUTTOS JA HUKSET DOAIBMI, OVDDASVÁSTIDEADDJI JA SEARVADAHTTI ÁSAHUSAID BUOT DÁSIIN
Mer om mål 16 -
Mål 17: Ovttas joksat mihttomeriid
NANNET ČAĐAHANGASKAOMIID JA OĐASTIT GLOBÁLA SEARVEVUOĐAID GUODDEVAŠ OVDÁNEAMI VÁRÁS
Mer om mål 17
Guoddevaš ovdáneapmi mearkkaša váldit vára dain dárbbuin mat olbmuin leat odne, muhto seammás ii billistit boahttevaš buolvvaid vejolašvuođaid gokčat iežaset dárbbuid. Guoddevašvuođa
mihttomearit gieđahallet guoddevaš ovdáneami golbma dimenšuvnna: dálkkádat ja biras, ekonomiija
ja sosiála dilli.
ON guoddevašvuođa mihttomearit sisttisdollet 17 mihttomeari ja 169 oassemihttomeari. Mihttomearit galget doaibmat globála ofelažžan riikkaide, ealáhusaide ja siviilaservodahkii. Mihttomearit hábmejuvvojedje demokráhtalaččat go máilmmi riikkat bukte cealkámušaid ja measta 10 millijovnna olbmo bukte iežaset oaiviliid jearahallaniskkadeami bokte.
Guoddevašvuođa mihttomearit leat jahkeduhátmihttomeriid joatkka
Jahkeduhátmihttomearit (2000-2015) ovdánahtte surggiid nu go oahpu ja dearvvašvuođa, muhto leat maiddái cuiggoduvvon dušše fuomášuhttit geafivuođa dovdomearkkaid. Guoddevašvuođa mihttomearit galget dahkat juoidá dainna mii dagaha geafivuođa, erohusaid ja dálkkádatrievdamiid.
Ii oktage galgga báhcit
Okta guoddevašvuođa mihttomeriid váldoprinsihpain lea ahte ii oktage galgga báhcit (Leaving no one behind). Hearkkimus olbmot fertejit dan dihte vuoruhuvvot. Joavkkut mat dávjá bázahallet, nu go doaimmashehttejuvvon olbmot, báhtareaddjit, čearddalaš ja oskkolaš minoritehtat, nieiddat ja álgoálbmogat, dagahit dan stuorámus oasi sis geat ellet geafivuođas.
Universála mihttomearit geatnegahttet Norgga
Jahkeduháha mihttomearit eai guston buot riikkaide máilmmis nu go guoddevašvuođa mihttomearit dahket, mat maiddái gustojit rikkis riikkaide. Dát mearkkaša ahte guoddevašvuođa mihttomearit váikkuhit Norgga politihka. Norga lea juo olahan máŋga mihttomeari, muhto ii buot.
- Raporta: Norgga raporta forumii High-Level Political Forum for Sustainable Development (2016)
- Raporta: Čiežanuppelohkái mihttomeari, okta boahtteáigi (Foruma ovdáneapmái ja birrasii, 2017)
- Raporta: Indikáhtorat ON guoddevašvuođa mihttomeriide (Statistisk sentralbyrå, 2018)
- Stáhtusraporta: One year closer (Finánsadepartemeanta/Olgoriikadepartemeanta, 2017)
- Stáhtusraporta: One year closer 2018 (Finánsadepartemeanta/Olgoriikadepartemeanta, 2018)
- Stáhtusraporta: One year closer 2018 (Finánsadepartemeanta/Olgoriikadepartemeanta, 2018)
Oahpahusmateriála guoddevaš ovdáneami birra
FN-sambandet lea hábmen fágarasttildeaddji oahpahusmateriála guoddevaš ovdáneami birra ja ON guoddevašvuođa mihttomeriid birra buot skuvlla dásiide.
Liŋka: Guoddevašvuohta – oahpahusmateriála guoddevaš ovdáneami birra
Viečča ON guoddevašvuođa mihttomeriid grafihka
Ikonaid ja logoid sámegillii ja dárogillii gávnnat zip-fiillas dás vuollelis. Doppe leat iešguđetlágán fiilaformáhtat sihke web:ii ja deaddileapmái:
Guoddevašvuođa mihttomearit davvisámegillii
(bærekraftsmålene på nordsamisk)
Buot mihtut ja oassemihtut ollislaš teakstan
Nænnoesvoeteulmieh åarjelsaemiengïelesne
(bærekraftsmålene på sørsamisk)
Gaajhkh ulmieh jïh bielieulmieh elliesteekstesne
Guoddelisvuoda ulme julevsámegiellaj
(bærekraftsmålene på lulesamisk)
Divna ulme ja oasseulme ålles tevstan
Nænnoesvoeteulmieh åarjelsaemiengïelesne
Buot elemeanttat sáhttet geavahuvvot friddja eahpekommersiála oktavuođain. Liŋka: Njuolggadusat ON guoddevašvuođa mihttomeriid gráfalaš materiála geavaheapmái (dušše dárogillii)