Sullii bealli álbmogis dine nu unnán ahte ii birge. Olahit ekonomalaš lassáneami ja ođđa bargosajiid mat leat ávddalaččat lea okta eaktu olahit guoddevaš ovdáneami. Ráhkadit bargosajiid main lea buorre kvalitehta lea okta dain stuorámus hástalusain buot riikkaide 2030 rádjai.
8.1 Doalahit ekonomalaš lassáneami juohke olbmo nammii mii vástida ovttaskas riikka dillái, ja erenomážiid bruttonationálabuktaga (GDP) lassáneami man lassáneapmi lea unnimusat čieža proseantta jagis dain riikkain mat leat unnimusat ovdánan.
8.2 Lasihit ekonomalaš produktivitehta diversifiserema, teknologalaš ovdáneami ja innovašuvnna bokte, mas earret eará deattuhit gánnáhahtti ja bargointensiiva surggiid.
8.3 Ovddidit politihka mii doarju produktiiva doaimma, ávddalaš bargosajiid ásaheami, fidnohutkkálašvuođa, hutkáivuođa ja innovašuvnna, ja maiddái doarjut ahte eambbo smávva ja gaskasturrosaš fitnodagat ásahuvvojit ja formaliserejuvvojit, earret eará dan bokte ahte fuolahit ahte ruhtadanbálvalusat leat olámuttos.
8.4 2030 radjái galgá globála resurssaid ávkkástallan ain buoriduvvot sihke geavaheami ja buvttadeami oktavuođas. Ekonomalaš lassáneami čanasteamit birasbillisteapmái galget botkejuvvot logijagi doaibmaplána vuođul mii gieđahallá guoddevaš geavaheami ja buvttadeami, ja ovdánan riikkat mannet ovddemusas.
8.5 2030 rádjai galget leat doarvái ollislaš, produktiiva ja ávddalaš bargosajit buot nissonolbmuide ja dievdoolbmuide, maiddái nuoraide ja doaimmashehttejuvvon olbmuide, ja seammadásat bálká seammadásat barggu ovddas.
8.6 2020 rádjai galgá nuoraid lohku mat eai leat barggus eai ge oahpus, njiedjat mearkkašáhtti olu.
8.7 Bidjat farggamusat johtui beaktilis doaibmabijuid heaittihan dihte bággobarggu, ođđaáigásaš šlávvavuođa ja olbmuid vuovdima ja sihkkarastit ahte vearrámus hámit mánáidbarggaheamis gildojuvvojit ja heaittihuvvojit, maiddái mánnásoalddáhiid rekrutteren ja barggaheapmi, ja 2025 rádjai galgá buotlágan mánáidbarggaheapmi heaittihuvvot.
8.8 Suodjalit bargiid vuoigatvuođaid ja ovddidit dorvvolaš ja sihkkaris bargobirrasa buot bargiide, maiddái bargosisafárrejeddjiide ja erenomážit nissonsisafárrejeddjiide, ja bargiide eahpesihkkaris bargodiliin.
8.9 2030 rádjai hábmet ja johtui bidjat politihka mii ovddida guoddevaš turistaealáhusa mii háhká bargosajiid ja ovddida báikkálaš kultuvrra ja buktagiid.
8.10 Nannet nationála finánsaásahusaid návccaid motiveret ja viiddidit buohkaid vejolašvuođaid olahit ja geavahit báŋkofálaldagaid ja dáhkádusortnegiid ja ruđalaš bálvalusaid.
8.a Lasihit «Aid for Trade» doarjaga gávpedoaimmaid ovdánahttimii ovdánahttinriikkain, erenomážit daid riikkaide mat leat unnimusat ovdánan, earret eará addit fágalaš veahki buoret integrerejuvvon rámmaid bokte.
8.b 2020 rádjai galgá globála strategiija hábmejuvvot ja johtui biddjojuvvot háhkan dihte nuoraide bargguid, ja internationála bargoorganisašuvnna (ILO) «Global Jobs Pact» galgá álggahuvvot.